Eile oli kolmas loeng, mis minu jaoks ääretult huvitav oli. Kuulasin huviga ning tegin märkmeid. Õnneks seekordsed grupid olid nelikud ning me saime oma sõpruskonnaga koos teha väga huvitavat ülesannet. Mis ma siis üles märkisin sellest loengust? Me rääkisime enesejuhitud õppimisest ja enesejuhitavusest ning see teema väga haaras mind. Muidugi oli loenguruumis üsna palju lärmi ning mõned olulised asjad võib-olla jäid seetõttu kuulamata, kuid siiski kõige olulisem sai kirja pandud.
Esiteks kirjutasin üles erinevaid õpimeetodeid, mis me kõik koos välja pakkusime. Kirjutan need ka siia, et hiljem hea lugeda oleks.
- sildimeetod
- lugemine
- läbi kirjutamine
- kinesteetiline
- kuulamine
- praktiline õppimine
- teoreetiline
- katse-eksitusmeetod
- visuaalne
- ümberjutustamine
- mängimine (rollimäng jms)
- etendamine
- seoste loomine
- tuupimine?!
- projektid
- diskussioon
- ajurünnak
- mõistekaardi loomine
- õpipäevik/lugemispäevik
Seejärel kirjutasime üles, mis on meie jaoks enesejuhitud õppimine.
Enesejuhitud õppimine on omaalgatuslik õppimine, keegi ei sunni, keela ega otsusta, kuidas midagi teha. Otsustad ise kõike, mis õppida ja mis tegemata jätta. Vastutad ise kõige eest.
Seejärel tegime plakati, millega koos oli vaja kohe ka poseerida, et jääks endale mälestus oma ilusast koostööst.
Kui kõik grupid olid tutvustanud oma ettekandeid ja plakateid, siis andis õppejõud meile uue huvitava kodutöö, mis tähendab siis, et 12. maiks on vaja meil tuua õpiprojekti raport õppejõule ning see tundub vähemalt ääretult põnev, kuigi ei saa kunagi kindel olla, et see hästi välja tuleb. Kuid ma annan alati enda parima. See on kindel. Ootan põnevusega, et saaksin oma ema intervjueerida õpiprojekti eesmärgil. Paraku ongi 12. mai meie viimane loeng ning siis tuleb ise juurde uurida andragoogikast ning täiskasvanuõppest, kuid tean, et see saab ainult väga huvitav olla.
Triin
